Eesti Taastuvenergia Koda avaldas täna, 19. juunil esmakordselt Eesti taastuvenergia sektori aastaraamatu, mis annab kompaktse ülevaate sektori arengutest ja tulemustest 2013. aastal ja enne seda.

  • Energeetika
  • 19. juuni 2014
  • Päikesepaneele pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

2013. aastal globaalselt investeeringud taastuvenergia tootmisvõimsustesse vähenesid, kuid installeeritud tootmisvõimsus kasvas võrreldes 2012. aastaga 8%. See näitab, et taastuvenergia tehnoloogiate hinnad on langemas ning sama investeeritud summa eest on võimalik installeerida suurem kogus tootmisvõimsuseid.

Eestis liideti aasta jooksul elektrivõrguga 9 suuremat uut taastuvatel allikatel töötavat elektrijaama, lisaks avati mitu uut bioenergia jaama ning märkamatu revolutsioon toimus mikrotootmises, kus eelmisel aastal liitus elektrivõrguga üle 130 mikrotootja, mis on rohkem kui kunagi varem.

„2013. aasta taastuveenergia sektori arenguid analüüsides näeme, et suurte ja Eesti jaoks oluliste taastuvenergia projektide puhul on kriitilise tähtsusega stabiilne seadusandlik keskkond. Kui arendajatel, investoritel ja ka tarbijatel puudub kindlus, et riiklikud regulatsioonid toetavad taastuvenergia sektorit stabiilselt, siis olulised projektid peatatakse, investeeringud ja panus majandusse väheneb ning välisinvesteeringud kolivad Eesti asemel teistesse riikidesse,“ selgitas Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul oli 2013. aastal tuuleenergias selgelt näha stagneerumise märke, sest uute tuuleparkide investeerimisotsuseid seadusandluse ebakindluse tõttu ei langetatud.

„Sellele vaatamata oli ka positiivseid arenguid, näiteks jääb 2013. aasta rekordina kirja uute väiketuulikute kasutuselevõtt ning eriti fakt, et ligikaudu pooled neist toodeti Eestis,“ selgitas Kasonen. Ta lisas, et märgiline oli 2013.aasta ka meretuuleparkide arengut silmas pidades, sest Vabariigi Valitsus algatas esmakordselt Eestis merealade ruumilise planeerimise.

Kuigi 2013. aasta oli taastuvenergia sektori jaoks äraootav, siis ollakse valmis valdkonna arengusse jätkuvalt panustama – seda näitavad senised investeeritud 706 miljonit eurot, millest 4/5 on teinud sõltumatud erainvestoritest energiatootjad. 

Rene Tammiste sõnul on Eesti tegelikult võimeline tootma ja tarbima palju enam taastuvenergiat kui seda praegu tehakse – seda kinnitavad nii tarbijate kasvav huvi kui ka senised taastuvenergia toodangu tulemused, mida on soosinud Eesti muutuv ilmastik.

 „2013. aasta näitas, et mikrotootmise sektoris näevad üha enam eraisikuid ning ettevõtteid taastuvenergia seadmetesse investeerimise majanduslikku kasu, millega saavutatakse ka energiasõltumatus. Aasta jooksul liitus jaotusvõrkudega üle 130 mikro- ning pisitootja, mistõttu võib julgelt väita, et mikrotootmine on Eestisse tulnud, et jääda. Seetõttu peaksid suurema mikrotootmise huvi suhtes valmis olema nii seadusandjad kui ka võrguettevõtted,“ lisas Tammist.

Taastuvenergia Koja aastaraamatu esitlusel avati ka jaanipäevaeelne ennustusvõistlus, kus palutakse prognoosida, milline on Eesti keskmine õhutemperatuur, tuule kiirus (m/s) ja sellest tulenevalt ka taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimisest jaanipäeval, 24. juunil 2014.

Kõik soovijad saavad ennustuse teha siinsel aadressil.

Ennustusvõistluse kohta leiab infot ka Taastuvenergia100 Facebooki leheküljelt, kus avaldatakse hiljemalt 27. juunil kõige täpsema ennustuse tegija, kes saab autasuks Rein Pinni raamatu „Elekter päikesest ja tuulest“.