Eesti Taastuvenergia Koda avaldas täna, 10. juunil teist aastat järjest Eesti taastuvenergia sektori aastaraamatu, mis annab kompaktse ülevaate sektori arengutest ja tulemustest 2014. aastal ja enne seda.

Eestis liideti aasta jooksul elektrivõrguga 27,7 MW taastuvatel allikatel põhinevaid tootmisvõimsuseid. Tootmisvõimsuseid lisandus küll veidi rohkem kui 2013. aastal, kuid märgatavalt vähem kui aastatel 2009-2012. Kiirenenud areng on toimunud Eesti mikrotootmises, seda iseäranis päikeseenergia vallas. 2014. aastal liitus elektrivõrguga 186 mikrotootjat, mis on rohkem kui kunagi varem.

Kõige suurem taastuvenergia osakaal on Eestis praegu soojussektoris - 43%. Elektrisektoris on taastuvenergia osakaal 13,2 % ning transpordisektoris 0,2%. Soojussektoris on viimastel aastatel toimunud pidev üleminek taastuvatele allikatele, seda põhjusel, et hakkepuit on oluliselt odavam kui maagaas ja kütteõlid.

Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammisti sõnul ootab taastuvenergia sektor Eestis endiselt stabiilset ning ettenähtavat seadusandlikku keskkonda. " Ehkki Euroopa Komisjon otsustas 2014. aasta oktoobris väljastada taastuvenergia toetusskeemile riigiabiloa, on elektrituruseaduse muudatused endiselt vastu võtmata," selgitas Tammist. "Aastaid ootavad vastuvõtmist Euroopa taastuvenergia koostöömehhanismide rakendamist võimaldavad seadusepügalad ning kaugkütteseadus. Ootame ka energiaühistute loomist võimaldavaid sätteid, taastuvenergia väiketootmist hõlbustavaid paragrahve ja võrgueeskirjaga seotud muudatusi."

Õiguskeskkonna selginemine võimaldaks lõpuni viia mitmed hetkel pooleliolevad olulised projektid ja alustada saaks ka uutega. "Riik peab vältima ühepoolseid muudatusi olemasolevatele taastuvenergia tootjatele. Sõltumatud erainvestoritest energiatootjad on valmis valdkonna arengusse jätkuvalt panustama - seda näitavad senised investeeritud enam kui 600 miljonit eurot, 3100 loodud töökohta, 21 miljonit eurot riigile tasutavaid iga-aastaseid palgamakse," lausus Taastuvenergia Koja juht Tammist.

Taastuvenergia aastaraamatust ilmneb, et Eestil veel palju tööd vaja ära teha elektri- ning transpordisektoris. Eesti autopark on üks saastavamaid Euroopa Liidus. Elektritootmine on siin energiamahukas ja väga suure keskkonnamõjuga. Põlevkivist toodetud elektrienergia osakaal tarbimises on endiselt väga suur, ulatudes 83%-ni.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta