Eesti Taastuvenergia Koja hinnangul on  taastuvenergia sektor seisakus, kuna eelmisel aastal ei valminud ühtegi uut elektrijaama ning riigil puudub plaan kuidas valdkonda arendada. See on üle kümne aasta esmakordne, et ei avatud ühtki uut elektrijaama.

  • Energeetika
  • 7. jaanuar 2016
  • Päikesepaneele pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist tõdeb, et kuigi äsjane Pariisi kliimalepe seadis fookusesse taastuvenergia jõulise arendamise, siis tegelikult ei toimu Eestis selles valdkonnas juba pikemat aega riigi poolt soodustatud arengut. „Ühelt poolt pärsib arengut nii tänane elektrituruseadus kui ka valitsuses menetluses olev uus seaduse eelnõu ja sellega seotud vaidlused.

Taastuvenergia Koja liikmed nimetavad uut elektrituru seaduse eelnõu „taastuvenergia pidurdajaks“. Valitsuses arutlusel olevas eelnõus ei sisalda lahendusi, mis tõmbaks käima taastuvenergia sektori arendamise ja tarbija- ning keskkonnasõbraliku energiapoliitika. Samuti puuduvad meetmed taastuvenergia edendamiseks ette valmistatavas energiamajanduse arengukavas ning teistes valdkondlikes regulatsioonides nagu näiteks kehtivas kaugkütteseaduses,“ selgitas Tammist.

Tammist lisas, et Pariisi kliimaleppe valguses on kogu maailma energiapoliitika tulevik suunatud taastuvenergiale, millegipärast ujub aga  Eesti vastuvoolu. Eesti peaks kliimakokkuleppe alusel oma varasemaid eesmärke korrigeerima, sest võimalusi arenguks on ja ettevõtted suudaks rohkem panustada. „See, et Eestis ei valminud eelmisel aastal ühtegi uut elektrijaama on selge märk seisakust. Riigil puudub kindel plaan sektori arendamiseks ja ettevõtjatel kindlus investeerida.

Meil on vaja uut puhta energia plaani, mille aluseks on elektrituruseadus, mis soosib tulevikutehnoloogiate kasutuselevõttu ja taastuvenergia sektori elujõulisust. Koos kohaliku taastuvenergia tootmisega annaks uus lähenemine võimaluse ka vast-tärganud kodumaise taastuvenergia tehnoloogiaarenduse käivitamisele.

Eestis on juba täna paarkümmend arvestatavat iduettevõtet, kes on välja töötamas uusi tehnoloogiaid, kuid ükski riiklik tegevus, nende elluviimist ei soosi. See on kahtlemata mõttekoht – kas soovime edendada valdkonda, millel on tohutu potentsiaal või soovime vanaviisi edasi toimetada. Selge on aga see, et fossiilsete kütuste tossutamine meid kaugele ei vii. Eesti majandus vajab kasvuks uut plaani ja taastuvenergia jõuline arendamine on üks osa sellest,“ sõnas Tammist.

Positiivsena tõi Tammist välja kasvavat huvi elektrienergia mikro- ja pisitootmise vastu. „2015. aastal lisandus enam kui 240 väikest elektritootjat, koguvõimsusega ligi 3 megavatti (MW). Seda on sama palju kui varasematel aastatel installeeritud väiketuulikute ja päikesepaneelide võimsus kokku. Teadlikkuse tõus ning iseäranis päikesepaneelide hinnalangus on selle taga,“ märkis Tammist. „Kahjuks ei muuda see aga suurt pilti, kus 85 protsenti sisemaisest elektrienergiast toodetakse jätkuvalt põlevkivist“, lisas ta.