Rästaparv kes talviselt allikaliselt luhalt lendu läks, tõi pisarad silma. Sest muidu kõle ja külm aastaaeg on linnulapsele üksildane ajahetk.
- Marek Vahula lood
- 28. september 2019
Vahel kui isu jälle rästaparve nägemise järele peale tuli, olin taas neid sealt taga otsimas ja nad ei petnud seal minu lootusi. Vahel ei lenda kõik rändlinnud talveks ära ja talverästad olid esimesed, kes mulle selle selgeks tegid. Talvine üksindus tõi igavust hinge.
Kuid rästaparv ajas selle jälle minema ja ma teadsin teed nende juurde. Nad ei läinudki vahel lendu, kui luhale jõudsin. Ju nad aimasid ise, et ma saama peal väljas ei ole ja lasime üksteisel olla. Rästaparv talves oli tollastel aastatel parem kui mitte midagi. Ja see ongi ka üksildases talves parem kui mitte midagi.
Neeruti, 1980.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
