Tantsuklubide liikumine Eestis sai hoo sisse 1991. aastal. Algsest kooskäimisest Tallinna Vanalinna Muusikamajas kasvas mõne aastaga välja paljusid Eestimaa tantsusaale liitev liikumine.

Tantsuklubi missiooniks on vanade, 20. sajandi algupoolel tantsitud seltskonnatantsude nagu padespaan, aleksandra, valss või ingliska traditsioonide säilitamine. Kõige parem on seda traditsiooni jätkata tantsides elava muusika saatel.

Koos tegutsemine annab rõõmu ja uusi tutvusi. Ka tantsuks mängivad muusikud omandavad uusi kogemusi.

Tantsuklubid toimuvad sügisest kevadeni regulaarselt kaks korda kuus üle nädala kokkulepitud aegadel. Suvel saab oma oskusi näidata folkloorifestivalidel.

Tavaliselt on algus kell 20:00, lõpp siis, kui muusikutel lõpeb jaks või peab korraldaja ruumid üle andma. Sissepääsuks tuleb loovutada sümboolne rahasumma või vabatahtlik annetus. Kohapeal on pakutakse teed ja küpsist.

Tantsuklubide külastajatest on välja kujunenud kindel sõpruskond, kes tegutseb koos ka tantsuklubist väljaspool, harvad pole klubiliste vahel tekkinud püsisuhted.

Tantsuklubis pole probleemi sellest, kui ei oska või kui pole tantsupartnerit. Õpetama tuleb kogenum klubiline ja tavaliselt on sugude omavaheline proportsioon kuidagi iseenesest paigas.

Tantse on lihtsamaid ja raskemaid, kergemate puhul saavad algajad tantsu esimesel korral selgeks, raskemate puhul näitavad vilunumad põrandal ette.

Tantsijad on valdavalt tudengid, kuid pahasti ei suhtuta kui seltskonda satub pensionär või kooliealised. Ka algaja muusik on teistega kokkumängimist harjutama teretulnud.

Tantsuklubi pakub meeldivat alternatiivi klassikalisele rahvatantsule ja ööklubides pakutavale masinamuusika saatel tammumisele.


Artikkel on pärit Terve Elu kalendrist 2012.