Tsiistresse jõuda on lihtne, ehkki küla asub kõigist keskustest kaugel. Selleks tuleb sõita mööda Tallinn-Luhamaa teed, Võrust mööda. Vastseliinast näitab teeviit juba Tsiistre poole. Edasi tuleb minna 10 kilomeetrit mööda üles - alla, vasakule - paremale vonklevat tüüpilist Võrumaa teed ja kohal te oletegi.
- Bioneeri uudised
- Janek Ote, Bioneer.ee
- 22. juuli 2011
Tsiistrenurk ühendab endas Põnni, Hürsi, Kärinä, Savioja ja Tsiistre külasid. Lähim suur kohalik keskus Misso jääb 9 kilomeetri kaugusele. Läti piirini on maad 15 kilomeetrit ja tuleb tunnistada, et ka Venemaa on umbes sama kaugel.
Tsiistre maalilise kuppelmaastiku keskel elab Wikipedia andmetel 25 inimest. Tegelikult on see arv kindlasti suurem. Viimase paari aasta jooksul on Tsiistresse kolinud juurde mitu noort tegusat peret, kus seda peenikest peret ohtralt lisaks tulemas on.
Tsiistre küla on pika ja huvitava ajalooga. Arvatakse, et siinne asustus on pärit juba muinasajast. Vähemalt ei torka hetkel silma ühtki mahajäetud ja lagunevat maja, nagu seda mujal Eestimaal hulgaliselt leida võib.
Tänavu teistkordselt toimunud festival oli pühendatud Tsiistre külakoja avamisele. Tsiistre külakoda asub 1929. aastal meiereiks ehitatud majas. Praegu on täielikult välja ehitatud hoone esimene korrus, kus ruumi kokkusaamisteks, näitusteks, kangasteljed kudumiseks ning ahjud pottsepatöö jaoks.
Nii külakoja ehitust kui praegust festivali on toetanud MTÜ Piiriveere Liider, mis tegeleb Kagu-Eesti seitsmes piiriäärses vallas (Piirissaare, Räpina, Orava, Misso, Mikitamäe, Meremäe, Värska vallad) kultuuri ja elu arendamisega.
Kella 12-ks seatakse kollaseks värvitud külakoja juurde mõnusasti sisse viltimistelk, maalimistelk, kunstimüügitelk ja laud, mille ümber lapsed saavad joonistada. Maja nurga taha jääb Nopri talu mahetoidu müügipunkt.
Umbes sadakond inimest leiab endale meelepärase tegevuse kas meisterdades, külakoda uudistades, esinemisi kuulates või niisama sõpradega vesteldes.
Pidevalt sõelub seltskondade vahel edasi - tagasi Maiden Paljak, selle ürituse peasüüdlane. Ta elab Tsiistrel juba kolmandat aastat, algul küll ainult suviti, kuid nüüd juba aastaringselt. Tema selle ürituse jaoks vajaliku projekti kirjutaski.
Kuid üksi Maiden sellist suurt üritust korralda. Tal on lisaks perekonnale ja külaelanikele abiks võetud ka sõbrad Tuhalaane külaseltsist Viljandimaalt.
MTÜ Suurekivi serval pakub ürituse muusikalise osa jaoks vajalikku tehnikat. Tõnis Kotsar tegutseb kogu päeva ja õhtu jooksul helipuldis. Tema naine, Eve Rahno-Kotsar värvib samal ajal musta akrüülvärviga üle vana tooli, mis pärast värvimist tõesti tunduvalt rohkem endale istuma kutsub.
Pärastlõunal koguneb taevasse tume pilv. Sadama küll ei hakka, kuid kibekiirelt korjatakse asjad kokku. Ja siirdutakse - kes autoga, kes mootorrattaga, kes suisa jalgsi - mõned kilomeetrid lõuna poole Kisõjärve äärde, kus asub Tsiistre laululava.
Laululava asub väikesel kõrgendikul tuules heljuva nisuvälja kõrval, mis jätab mulje lainetavast merest. Mäe kuju tekitab arvamuse, et see võis kunagi olla muinaseestlaste linnus. Praegu asub siin pisut väsinud ilmega laululava koos tantsupõranda, pinkide ja kõige muu vajalikuga.
Laululaval puhkavad enne kontserti väsimust välja ansambel "Faasinihke" muusikud. Rahvas koguneb tasapisi, paljud on omavahel tuttavad. Lisaks Tsiistre inimestele on kohale tuldud Luualt, Tartust ja Loosilt. Tulijad on noored, enamasti pereinimesed. Lapsed jooksevad vabalt ringi ja paraku kipuvad ka nisupõllus hullama. Aga ega sellest suurt kahju sünni.
Esimesena astub lavale Larvick and Dykes, Tartust pärinev lauljanna, kes laulab fonogrammi saatel. Järgmisena tuleb lavale Faasinihe, kaheliikmelisena, sest kolmas bändiliige otsustas mitte esineda. Kunstiinimeste asi, teadagi!
Pärast ansambleid algab disko. Rajoonikomitee Tartust mängib reggaet ja dub-step´i. Dj Mad Grandpa Viljandi klubist Rubiin pakub muusikat seinast seina. Kõike seda saadavad Eve Rahno-Kotsari loodud tõesti lummavad visuaalid.
Tantsu algul tulevad lava lähedusse ka need inimesed, kes on seni kaugemale hoidnud. Tantsitakse, aetakse sõpradega juttu, tuntakse ennast niisama mõnusalt. Juuakse õlut ja muudki, kuid kedagi liigselt purjus olijat ei torka silma. Kõige oleskelu kõrvale jälgitakse silmanurgast ikka neidsamu visuaale.
Vahepeal juhtub väike õnnetus tantsuplatsiga - üks põrandalaud murdub. Kuid koheselt parandatakse see kohalike meeste poolt.
Öösel lähevad tsiistrelased oma koju. Kaugemalt tulnud kogunevad kas Maideni või Rutsi elamisse.
Tsiistres üüritalus elav, kuid Loosis endale elamist üles ehitav Ruts räägib, et taluelu on täiesti mõnus, kuid ainus probleem oleks loomade pidamisega. Vahepeal tahaks ju kuskil ära käia, kuid loomi pole kuskile jätta. Võiks olla koht, kuhu kanad paariks päevaks hoiule panna. Ka teised leiavad, et vähemalt suviti on maaelu parim.
Hommikul pakub Nopri talumeierei, Tsiistrenurga ainus tegutsev ettevõte, soovijatele pannkooke. Ja kogu seltskond läheb laiali teadmisega, et Tsiistrenuka kunsti- ja muusikafestival saab selleks aastaks läbi, kuid kunstikoda jääb avatuks, samuti võib alati käia järve ääres või matkarajal.
Tsiistre ootab teid külastama!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta