Üks kord elus kedagi näha, võib sinu silmad teha suureks ja ehk suurendab sind ennastki. See röövlinnumees, kes ma noormehena olin, kolas ka sel lõikuskuul otsivalt ringi, et midagi põnevat oma tollasest röövlinnuruudust leida.
- Marek Vahula lood
- 13. märts 2018
Huvitavaid vaaltlusi aina rohkem kogeda ja koguda, see oli kui röövliunnusport, mida ma siis harrastasin. Ja tee, mis Neeruti mõisa juurest Hulja poole kulgeb, võttis tollel päeval kahekõne minuga üles. Elu esimene ja seni viimane must-harksaba tõestas mulle, et röövlinnumaastikel tuleb alati üllatusteks valmis olla.
See Euroopa linnuliik satub meile haruharva ja ometi ta tiirutas Vandu külamaastike kohal ja sai õhtul ilusti kirja pandud. Röövlinnusport mulle meeldis ja nähtud uus liik tegi mind ka teiste röövlinnumeeste seas suuremaks ja nähtavamaks. Ma ei kavatsenudki neist maha jääda ja jätkasin hoopis peale harksaba kohtamist hoopis suurema hooga röövlinnumaastikel. Harksaba näitas mulle oma harkis saba ja pisut kumeraid tiibu ja sportlane oli õnnelik uue liigi üle. Tõmbas kodus ketsid jalast ja hakkas uute röövlinnuretkede peale hammast ihuma.
Vandu, lõikuskuu, 1987.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
