Käsmus käijad ja sealsel poolsaarel kolajad saavad palju teada. Giidijutud õnnekivihunniku juures räägivad vanast tavast, et purjelaevade ajastul olevat meremehed enne kivi hunnikusse viskamist sinna peale kirjutanud õnnelikult lõppenud merereisi asjaolud. Millal kodusadamast välja sõideti, kus oli merereisi kaugeim sadam ning millal kodusadamasse tagasi jõuti.

Nii räägivad pea kõik giidid ja inimjõugud kuulavad ja usuvad. Mina ise käisin sealmail enda jälgedes. Sest mõnest teatmeteosest lugesin, et ajalooline õnnekivihunnik asus hoopis poolsaare loodenurgas Palganeemel. Seal, kus Vene piirivalve lõpuks kivihunniku laiali ajas ja ise endi kordoni sinna sättis.

Iseenda varasemates jälgedes on giidina ehk alati hea käia. Räägid sellest, mis ise varem kogenud oled ja viid ka oma inimrühmast kaaslased enda jägedele. Nii saavadki igasugu ekskusrandid targemaks kui mõni raama seda ette ütleb. End elava raamatuna tunda, on hea tunne. Ja seda ma kogesin ka Palganeemel kui koos mõne rühmaga õnnekivihunniku kunagisel asemel end uuel leheküljel avasin.

Käsmu, 1995-2003.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!