Vana maja üllatusteks olid vana maja lõhnad. Lakapealsel tundsin lakapealse lõhna, vanas köögis vana köögi lõhna. Köögis oli köögilõhn ja tagakambris tagakambri lõhn.

Tuulevaikuses hommikus tuli sealtsamast rabalaamast välja õuepealne üllatus – rabalõhn, mida ma varem ponud elus veel tundud.

Väike käik rabaserva tõi mulle selguse majja. Sookail õitses ja lagunev turbamuda ajas soogaasi välja. Kokku sai üllatusele nimi – rabalõhn. Rabalõhna tundmiseks tuleb õigel ajal rabasse sattuda. Jaanikuus, kui sookail õitseb ja kui tuul ei vii soogaasi lõhna minema.

Et rabalõhn niimoodi uitama läheb rabaservast kaugemale, see oli mulle siiski üllatus. Ja üllatuste maja ja hoovipealne olid rabalõhna täis ja see mind varasel tunnil jalule ajaski. Maja rabaserva lähedal oli üllatusi ja rabalõhna täis. Ja mina kui majaomanik olin ka üllatusi ja rabalõhna täis.

Kauksi, heinakuu, 1996.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Jaga: