Reedel avalikustatud energeetika sektori tööjõu uuring keskendus peaasjalikult põlevkivi energeetikale, kuid leidis, et põlevkivist elektri tootmisega seotud töötajate osakaal tulevikus väheneb ning juurde vajatakse rohkem taastuvenergia alal pädevaid ja kõrgharidusega inimesi.

  • Energeetika
  • 23. august 2011
  • Päikesepaneele pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Uuringurühma esindaja ning Tartu Ülikooli rahvamajanduse instituudi juhataja Raul Eametsa sõnul on energeetika sektori tööhõive muutuses järgneva kümne aasta jooksul oodata põlevkivist elektritootmises suuri langusi, mis tähendab teiste elektritootmise viiside osakaalu olulist kasvu. Protsentuaalselt kasvab enim tuule- ja hüdroenergia tööhõive, olenevalt stsenaariumist 40-60 protsenti. Siinjuures ei saa unustada, et tuuleelektrijaamad ise ei vaja pidevalt personali ning ehitus ja hooldus ostetakse enamasti sisse, kirjutab Tuuleenergia blogi.

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütiku Mari Relli sõnul on tuuleenergeetika tööjõu struktuur juba praegu teistsugune: pea kõik töötajad on kõrgharidusega ning sinikraede roll on tegevusalal marginaalne. Ka üleharituid leidub tuuleenergeetikas võrreldes teiste energeetika tegevusaladega kõige vähem. Relli sõnul võib tulevikus lisanduda hoolduspersonali siis, kui luuakse Eestisse tuulikute hooldusega tegelev meeskond. Energeetikasektori asjatundjate hinnangul tekib see vajadus u 500 MW tuuleenergia võimsuse juures. Samas on eelmisel aastal esimene tuulikute hooldust pakkuv kodumaine ettevõte Eestis juba loodud – Empower 4Wind OÜ, kes tagab näiteks Pakri tuulepargi veatu toimimise.

Uuringust tuli ka välja, et osasid erialasid Eestis ei õpetata ning kui otsitakse väga spetsiifilise ettevalmistusega inimesi, siis osutub töökohtade täitmine keeruliseks. See probleem kerkib esile Eesti turul just uute valdkondadega nagu taastuvenergia. Seda enam tuleks tähelepanu pöörata trendidele maailmas, iseäranis Euroopas, ning põlevkivist toodetava elektri kõrval mitte suhtuma teiste energiaallikate õpetamisesse kergekäeliselt. Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase sõnul tasuks jälgida Euroopa suuri tööstuseid, kes teevad investeeringuid nafta kasutamise vähendamiseks, ning jõupingutusi Euroopa praeguse kliimapoliitika jätkumiseks. Kallase hinnangul võime energeetika tööjõu prognoosimisel teha vea kui ei vaata Eestist väljapoole ega arvesta muu maailma arenguga.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri koostatud raport World Energy Outlook 2010, mis käsitleb maailma energeetika võimalikke ja tõenäolisi arengusuundi, ennustab, et taastuvenergia osakaal maailma elektritootmises peaks 2035. aastaks „uute poliitikate” stsenaariumi kohaselt olema peaaegu kolmandik, jõudes seega järele kivisöele. Valitsused peaksid toetama tehnoloogilisi uuendusi ja aitama taastuvate energiaallikate hinda konkurentsivõimelisemaks muuta, sest just taastuvenergia abil muutub maailma energiavarustus turvalisemaks, kindlamaks ja jätkusuutlikumaks, kirjutab raport.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt läbi viidud energeetikasektori tööjõu uuringu tellijaks oli Eesti Elektritööstuse Liit. Uuringut finantseeris Tarkade Otsuste Fond (Euroopa Liidu sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastamisel elluviidav programm) ning Eesti Elektritööstuse Liit.